Artikkel “Eesti tudengid võivad USAs raamatuid müües teenida suvega korteriraha?” ilmus 2012. aasta 1. novembril Õhtulehes

Eesti tudengid võivad USAs raamatuid müües teenida suvega korteriraha?

“Selleks, et korralikku korterit ja autot teenida, peaks ikka väga palju müüma, olema 3000 inimese seast esikümnes. Seal on tavaliselt väga kogenud ameeriklased ehk sisuliselt peaks olema müümises maailmameister,” lükkab kaks aastat USAs Southwesterni programmiga raamatuid müümas käinud Gerda Rand ümber arvamuse, et ühe suvega teenitakse ukselt uksele raamatuid pakkudes korteriraha.

“Enamik tudengeid teenib esimesel aastal piisavalt, et maksta kinni kõik reisikulud ja saada veidi taskuraha, et osta USAst kingitusi. Teisel ja kolmandal aastal on võimalus rohkem teenida, sest inimesed on siis osavamad müüjad. Aga korterid ja autod on rohkem linnalegend,” rääkis Gerda Õhtulehe veebitoimetusele.

Kõigest ühel aastal raamatuid müünud Taavi Virkus aga usub, et niivõrd suuri summasid on siiski võimalik teenida. “On täiesti reaalne osta auto ja korter! Vanad olijad teenisid ühe suvega mitusada tuhat krooni puhaskasumit ja said pool aastat hiljem firmalt samas suurusjärgus tšeki veel boonuseks. See oli kokku arvutatud teatud protsendina kõikide tema poolt värvatud inimeste teenistuste pealt – nii et väike võrkturunduslik element on ka sees,” selgitab ta ja lisab, et esimese suve tudengitest edukamad teenisid isegi 80 000 krooni kanti. “See teeb 6600 krooni nädalas, mis pole tõesti paha. Ei maksa aga unustada, et selliseid oli pigem vähe. Enamik selleni ei küündinud. Nagu ka 99% Eesti rahvast ei hakka oma kontol kunagi nägema lennufirma juhi Tero Taskila palganumbrit,” ütleb Taavi.

Kuus päeva nädalas ühte ja sama

Suured summad aga ei tule kergelt, vaid raske tööga. Tudengid tõusevad kell kuus hommikul ja lähevad toakaaslasega välja sööma, et vaim päevaks valmis seada. Pärast seda asutakse tööle ja püütakse päeva jooksul näha võimalikult palju inimesi.

Tööpäevad kestavad umbes 13 tundi, sest õhtu on müügiks eriti magus aeg: kogu pere on ju kodus. Päeva jooksul püütakse näidata raamatuid 30 perele.

Õhtul tehakse kodus korda paberimajandus, pannakse kirja kõik kliendid ja tööga seonduv info. Ja nii iga päev, kuus päeva nädalas. Taavi toob välja, et seesugune rutiin võimaldab hästi töösse süveneda ning sellest kõrvalekaldumine võib halvasti lõppeda. “Proovitud,” muigab ta.

Töörutiin, kui sellest kinni pidada, tundub küll turvaline, aga tegelikult seda ei ole. “Tudeng on seal sisuliselt FIE, kes müüb raamatuid, mis ta suve lõpus klientidelt kogutud raha eest firmalt välja ostab. Ja nagu igasuguses äris, pole seal midagi kindlat. Palka kui sellist ei ole. Suve lõpus saadav tšekk kujuneb välja selliselt: firmale saadetud raha, miinus raamatute ja varustuse maksumus,” räägib Taavi. Veegi enam – kui mõni päev müük lausa lippab, siis on ka päevi, kui ei suuda midagi maha müüa.

Kolmel suvel raamatumüügiga tegelnud Heili arvab, et töö on täpselt nii raske, nagu see enda jaoks mõeldakse. “Raske on võib-olla hakkama saada oma emotsioonidega ja mõtetega, kuna me näeme iga päev paljusid inimesi ja enamik neist ei ütle kohe rõõmuga meie toodetele jaa. Eitava vastuse saamisega peab esialgu veidike harjuma ja mitte laskma sellel oma hommikul kogutud head energiat alla viia,” räägib Heili. Ka Taavi nõustub, et töö ajal tuleb õppida ennast tõsiselt motiveerima.

Vähemalt korra on loobumismõtteid tõenäoliselt mõlgutanud kõik Southwesterni programmis osalenud. “Eks suvel on ikka emotsionaalselt raskemaid aegu, aga mul pole kunagi isegi pähe tulnud, et ma katkestaksin või jätaksin suve pooleli. Ma ei suudaks pärast iseendale enam peeglis otsa vaadata. Raskused pigem selleks ongi, et neid ületada, ja läbi selle me elus kasvame,” arvab Gerda.

Taavi see-eest tunnistab, et teda takistas loobumast eelkõige oma ego. “Olin liiga uhke, et katkestada. Mõtlesin, et enne raiun, hambad ristis, lõpuni, kui tulen, saba jalge vahel, tagasi. Võib ju küll öelda, et töö lihtsalt ei sobinud, aga enamik inimesi mõtleb selle peale automaatselt hoopis, et ei saanud hakkama. Peale selle olin oma student managerile enne suve lubanud, et ma pole mingi katkestaja. Mehe sõna peab ju ka midagi maksma,” räägib Taavi.

Töö sobib esmakursuslastele

Kui rääkida töö miinustest ja plussidest, siis tundub, et see sõltub inimesest. Näiteks Gerda näeb töö juures eelkõige plusse, Taavi lisab ka miinuseid.

“Mulle tohutult meeldib selle programmi juures iseenda areng – igal aastal õpin palju juurde nii enda kohta kui ka seda, kuidas olla hea tiimi- ja organisatsioonijuht, neid teadmisi juba koolist teooriaga või emapiimaga ei saa! Ainuke miinus võib-olla ongi, et peab terve suve perest ja sõpradest eemal olema, aga üldjuhul on pühapäeviti aega perega suhelda,” räägib Gerda.

Taavi tõdeb, et töö parandab inglise keelt, õpetab probleeme lahendama ja tutvustab USA kultuuri. Tema sõnul on päris paljud raamatumüüjad Ühendriikidest isegi kallima leidnud. “Saab ka palju huvitavaid lugusid, millega võib seltskondades veel mitu aastat hiljem inimestele muljet avaldada,” lisab ta muiates.

Siiski ei saa Taavi unustada töö halbu külgi: palju rassimist ja higistamist, töö pole prestiižne, kohalikud ei saa aru, millega tegeled, tihti tuleb politseile selgitusi anda, ebakindlus, rutiin võib pikapeale tüütuks muutuda, pole mingeid garantiisid… “Nägin iga päev toredaid inimesi, kellest oleksid väga vabalt saanud mulle head sõbrad, aga kuna põhieesmärk oli võimalikult palju müüa, siis hindasin inimeste väärtust ainult selle põhjal, kas nad ostavad või mitte. Kui ei osta, tuleb aega raiskamata edasi liikuda. Tulemuseks olid tuhanded ühe ja sama malli järgi kulgevad pealiskaudsed suhtlemised,” nendib Taavi.

Kelle jaoks aga seesugune töö siis ikkagi on? “See on hea harjutus iseseisvaks eluks esmakursuslasele, kes on just vanemate kaitsva tiiva alt välja saanud. Pärast sealsete probleemide edukat lahendamist – finantsiliselt ellujäämine, sobiva auto otsimine ja pärast mahamüümine, sekeldused politseiga, elukoha otsimine, toimetulek inimestega, kes lubavad peksa anda, koerahammustustest paranemine – tunduvad igapäevased Eesti probleemid üsna tühised,” arvab Taavi, kelle sõnul aitas raamatumüügisuvi tal ka õppida uskuma oma võimetesse ning kasvatas uudishimu uute kultuuride vastu.

Heili arvates peab aga South-westerni programmiga liitunud tudeng olema eelkõige nõus õpetusi kuulama. “Sest ainus asi, mida õpetada ei saa, on töökus, mis tagab eduka õppimise ja selle läbi ka õpitu rakendamise,” ütleb ta.

top