Artikkel “Unista suurelt ja ära karda eksida” ilmus 2016 aasta 11. veebruari saarlaste päevalehes Saarte Hääl.

Unista suurelt ja ära karda eksida

Praegu elan küll Tallinnas, kuid üles olen kasvanud Saaremaal, lõpetanud Leisi keskkooli. Oma südames olen saarlane ja jään selleks alati. Olen üks nendest tudengitest, kes on käinud Southwesterni (SW) programmi kaudu USA-s raamatuid müümas. Mida SW endast kujutab? Tegu on suveprogrammiga, kus arendatakse rahvusvahelist müügi- ja suhtlemisoskust ning ettevõtlikkust. USA-s juba 19. sajandil alguse saanud üliõpilaste suvine võimalus saada oma ala tipptegijatelt põhjalik ettevõtlus- ja müügikoolitus ning seejärel veeta suvi USA-s ringi reisides, ukselt uksele käies harivaid raamatuid müües ja õpinguteks raha kogudes.

Edukas tudengiorganisatsioon

Muide, esimene eestlane, kes Southwesterni programmis osales ja koos USA tudengitega suvist Ameerikat avastas, oli tuntud koolitaja ja ettevõtja Peep Vain. Nüüdseks on paari eestlasest üliõpilase omaaegsest suveseiklusest välja kasvanud üks Baltimaade edukamaid tudengiorganisatsioone. Selle tegevuses kaasa lüües on rahvusvahelise elu- ja töökogemuse saanud üle kahe tuhande siinse tudengi.

Southwesterni raamatuid on suvetööna müünud nii USA senati liikmeid kui ka multimiljonilise käibega suurkorporatsioonide juhte. Eestis on ülikooliajal USA-s raamatuid müümas käinud nii tunnustatud arste, advokaate, investoreid, õpetajaid, lauljaid kui ka teadlasi. Southwesterni vilistlaste rajatud on ka paljud edukad Eesti start-up-ettevõtted, nagu näiteks Pipedrive ja Fortumo.

Kuidas mina sinnani jõudsin? Minu teekond SW-s sai alguse kaudselt juba 2013. aastal, kui üks tore positiivne noormees mulle helistas ja presentatsioonile kutsus. Sain temaga mõned korrad kokku, kuid otsustasin siiski mitte minna. Aasta hiljem helistas ta mulle aga uuesti, saime taas kokku ning otsustasin proovida. Läbi tuli teha neljast kohtumisest koosnev kandideerimisprotsess. Olin raamatumüügist enne kuulnud üsna erinevaid jutte, ka positiivseid, kuid rohkem siiski negatiivseid. See mind aga väga ei heidutanud ning otsustasin väljakutse vastu võtta.

Kui oma otsusest vanematele ja sõpradele rääkisin, arvas nii mõnigi neist esmalt, et olen hulluks läinud. Mõned toetasid mind kohe, suurem osa olid aga veidi skeptilised. Leidus neidki, kes üritasid mind ümber veenda ja oma otsust muutma panna.

Kõige skeptilisemad olid esialgu ilmselt mu vanemad, kuid nagu oma laste puhul ikka, toetasid nad mind mu otsuses.

Põhjalik ettevalmistus

Kellele ei meeldiks veeta suvi USA-s ringi reisides? Pärast otsuse langetamist ja valikuprotsessi läbimist algas ettevalmistus selleks, et ees ootav suvi tuleks võimalikult edukas.

Iganädalased koolitused koos teiste noortega, pidevad kokkusaamised oma juhendajaga, müügiteksti õppimine, emotsionaalne ettevalmistus – kõik on vajalik selleks, et suvekogemus oleks positiivne. Lisaks Eestis õpitule ja koolitustele ootas mind ja kõiki teisi tudengeid USA-sse jõudmisel Nashville’is Tennessee osariigis veel neli päeva kestev müügikunsti ja Ameerika kultuuri tutvustav intensiivkursus. Iga päev oli eelmisest totaalselt erinev. Ustele koputades valdas mind alati mõnus ärevustunne. Kuna inimesed on erinevad, juhtus ka nii, et mõni neist oli väga tore, armas ja abivalmis, mõni samas üsna kõrk.

Kui nädala sees oli palju ringiliikumist, siis laupäeviti käisin piirkonna tavaliselt uuesti läbi, et kätte saada inimesi, keda nädala sees kodus polnud. Oli ilmselt kolmapäev, kui koputasin sellele uksele. Seepeale hakkas majas koer haukuma, veidi hiljem käskis keegi koeral tasa olla. Koputasin uuesti, kordus sama, kuid uksele keegi ei tulnud.

Laupäeval, kui sinna tagasi läksin, tuli koputuse peale uksele pereema. Kui talle juhtunud loo rääkisin, küsis ta, kas tahan näha, kes oli koera keelanud. Koos naisega tuppa läinud, nägin seal oma suureks üllatuseks kollase kõhu ja siniste tiibadega papagoid, kes oskas rääkida. Saime pereemaga mõlemad pisut naerda ja minu päev jätkus märksa lõbusamas meeleolus.

Puhkus ja reisimine

Raamatuid müües on suvel aega ka reisida ja USA-d tundma õppida. Töötasin enamiku ajast Kansases, hiljem veidi aega Oklahomas. Suve lõpul reisisin sõpradega Texasesse, Floridasse ja Panama Citysse puhkama. Mul oli võimalus külastada Miamit, üht USA suurlinnadest. Tänu suvistele pingutustele oli mul võimalus minna nüüd jaanuari lõpus preemiareisile Tenerifele. Sinna jõudsid vaid edukamad ning see reis tuli suvel müügitulemustega välja teenida. Kokku oli meid sel reisil ligi 160, sealhulgas nii neid, kes müüsid raamatuid esimest aastat, kui ka nii-öelda veterane.

Vaadates praegu oma möödunud suvele tagasi, olen õnnelik, et selle väljakutse vastu võtsin ja raamatuid müüma läksin. Mul ei ole enam kahtlustki, et ma järgmisel suvel tagasi lähen – on ju nii palju asju, milles areneda ja mida enda kohta õppida. Kohates iga päev tohutult palju erinevaid inimesi ja õppides tundma nende elu-olu, õppisin palju ka iseenda kohta.

Minu väärtushinnangud ja maailmavaade on muutunud ning olen hakanud tähelepanu pöörama pisiasjadele, mida muidu olen sageli enesestmõistetavalt võtnud. Näha iseennast erinevates olukordades käitumas, õppida toime tulema erinevate probleemsete olukordadega – need on ühed paljudest asjadest, mida Eestis nii lihtne saavutada ei ole. Soovitan teistelegi noortele: unistage suurelt ja ärge kartke eksida. Keegi ei pea leppima vähemaga, kui tal on piisavalt suur soov ja tahe oma unistusteni jõuda.

Arvestada tuleb aga, et see tee ei ole lihtne ning seal esineb rohkem või vähem tagasilööke. Ärge laske end neist heidutada. Ümbritsege end inimestega, kes toetavad teid soovitud eesmärkideni jõudmisel. Inimesed kas näevad teis parimat ja toetavad teid või hoiavad teid tagasi. Teadagi, milliseid inimesi peaks meie ümber rohkem olema. Pea püsti ja edasi!

Eveli Rohi, saarlasest üliõpilane

top